Läänemaa kultuuri elu!

Raamatus „Läänemaa ja Läänlased“ on põhjalikult käsitletud läänlaste elu-olu: kuidas muutus kala- ja hülgepüük aastate jooksul, näiteks kalakasvatusega tegeldi juba keskajal. Nii on Lihula tsistertslaste kloostri elatimõisas hästi väljakujunenud kalakasvatus. Samuti räägitakse läänlaste kuulturielust, näiteks Läänemaalt on pärit palju kunstnikke(Voldemar Väli, Eduard Eimann, Naima Neidre jne). Aastate jooksul toimis Läänemaal ka mitmekülgne muusikaelu, näiteks koht Läänemaa muusikaelu kujundamisel oli aastal 1921-1932 tegutsenud Läänemaa Õpetajate Seminaril.
On täiesti seaduspärane, et seminaridest said hiljem aktiivsed muusikaeluorganisaatoorid, koori- ja orkestrijuhid, muusika esindajad nii Läänemaal kui ka teistes Eestimaa paigus.
1896. toimus esimene Läänemaa laulipidu.
Teistest raamatusest "Kas tunned maad" lugesin, et Haapsalus elas pikemat aega helilooja, koorijuht ja pedagoog Cyrillus Kreek. Haapsalu põliseks elanikuks oli kujur R. Haavamägi, kes on teinud palju oma kodulinna kaunistamiseks. Tema on loodud paljud linnas püstitatud mälestussambad (Tšaikovski pink ning C.A. Hunniuse, R. Tobiase, B. Laipmani ja E.Enno mälestussambad). Samuti Haapsalus töötas Läänemaa koolinõunikuna 1919.-1934. a. tuntud lastelaulade looja, luuletaja Ernst Enno. Õhtu kaldal asub luuletaja monument. Palju tuntuid inimesi viibisid või elasid Haapsalus: vene helilooja P.I. Tšaikovski, C. A. Hunniuse, kes töötas aastail 1820-1851 kreisiarsti abina, etnograaf ja ajaloolane Carl Russwurm, eesti esimene aiandusteadlane J. Spuhl-Rotalia rajas puukooli ja katseaia, eetsi helilooja R. Tobiase õppis Haapsalu kreiskoolis, väikeses pargis asetseb Tobiase monument.